Kusagil Puurmani lähedal

Sain siis üle pika pika aja jälle ratsutada (jee). Kohale saime sinna(Bobiga koos läksime) üsna normaalselt, kui välja arvata see, et ma kuulsin 'Kirikuvalla' asemel 'kiriku juurest alla' ja siis me otsisime seal kirikut xD.
Mina pidin sõitma Eolosega(nimi võib vabalt valesti kirjutatud olla) Ta on väike traavli poiss, hästi sõbralik ja elava loomuga. Alguses trennis ta üldse ei teinud paindeid, kõndisime sammu ja üritasime volte teha.. Perenaine rääkis, et see hobune on väga eriline, no kui traavile tõstsin, sain teada, miks ta eriline on. Ta astus ühe jalaga poole kaugemale kui teisega =D, vähemalt selline tunne oli seljast, õudsalt pinges oli ja natuke naljakas oli olla seal seljas. Teise traavi ajal läks juba natuke vabamaks ta liikumine ja sammud polnud enam nii ebaühtlased. Me tegime ka kavalette, need olid äsja värvitud valge-oranzi kirjuks ja ka hobused nägid neid esimest korda. Alguses E. ei tahtnud neist üle minna, traavis tegi suure hüppe. Mõne korra neist juba üle sõitnud hakkas ta ka ilusti sealt üle astuma ja siis hakkasid talle need ka väga meeldima. Sammus kui lõdva ratsmega lasin tal astuda siis tal kohe tõmbas lattide poole :D. Galopp oli tal väga mugav, eriti hästi ei tõusnud ainult, aga kui minema sai siis tagasi enam ei tulnud. Galopis tegime ka latte, tubli oli, mõned korrad tegime kiirendusi ka, väga bäga mõnus oli, hobune ka nautis jooksmist. Pärast tegime veel paar hüpet ka üle uute lattide, ka kenasti, ilma igasuguse probleemite hüppas neid. Trenni ajal oli tal ainult kombeks peaga vehkida ja suulisi närida, aga muidu igati tore ja hea hobune.

;););)

Hästi ammmu pole siia midagi kirjutanud, ega enam eriti kirjutada pole ka midagi. Ei kujuta üldse ette millal järgmine kord hobust näen.. :s
Igatahes lähiajal on plaanis minna ARKi ja kokku leppida teooria eksami aeg :) praegu pidi olema mingi 3 nädalat järjekord.. :s ja siis veel sõit teha :s enne seda oleks vaja linnas sõitmine ka selgeks saada. Praegu tundub, et ratsutamine on lihtsam kui autosõit :D, ma olen kindel, et mulle on vastuvaidlejaid... aga nh...

nuuuuux

Üle pika pika aja siis jälle Bailey tegemistest.

Nende poriste ilmadega on ta suutnud oma jalaga midagi teha, igatahes ta toetab väga vähe parema esimese ja vasaku tagumise peale. Kõndida ei saagi. Olin niisama temaga ja rääkisime salajutte ja olime lahedad.

Bailey sai endale ka suure musta talvetekki-lõpuks siis.

Kasvatame kapju

Baileyl murdus esimese kabja küljest üsna suur tükk ära. Jüri lõikas ja lihvis ilusaks ja nüüd ta istub koplis ja kasvatab uuesti ilusa kabja.
Esimest korda lõigati tal tagumisi kapju ka, ega talle see eriti ei meeldinud, aga ta oli tubli tüdruk ja kannatas kõik ilusasti ära =).

Kordetrenn

Otsustasin seekord teha Baileyle lihtsalt kordet. Noorelt hobuselt ei saa ju koguaeg nõuda maksimumi... vähemalt minu arvates ... igatahes siis Baileyl oli täna väga palju energiat, jooksis ja möllas kordel alguses. Teise traavi ajal jäi veits rahulikumaks. Kui ringi keerasin ta siis ta hakkas end ringi keerama :s ja siis vahtis mull otsa ja ei lasknud enam mind teisele poole, et uuesti kordet teha toda pidi. Veits 'ei' ajanud siis närvi :s :s :s :s :s Pärast jalutasime käekõrval. No selle asja on ta küll ära unustanud. Jooksime kaks sirget käekõrval traavis ja siis otsustas tema, et see oli lahe! Tema enam sammu ei teee !! Veits aega kaklesime suht, mina seisin ja tema keerutas ümber minu, kui sammu astusin pani ta viuhh edasi. Minu kõrvale ilusti seisma ei tahtnud üldse jääda, keeras mulle risti ette. Päris kaua jamasime kuni saime ühe ringi normaalsete peatustega ära teha.
Aga ta oli hästi tubli ka, me pidime talli minemiseks kahe auto vahelt läbi minema, mis seisid üksteisele väga lähedal. Bailey ei kartnud neid üldse, vaid läks ilusasti sealt :). Vähemalt autosid me ei karda.

Ikoon

Pidin temaga sõitma, sest Annika tuli meile hobuseid vaatama. Tegin natuke traavi ja galoppi ja kolm hüpet. Väga hea hobune on! Säärt kuulas väga hästi ja võttis ennast kokku kohe algusest peale. Kuigi ma olin tema sealjas esimest korda kuulas ta mind ilusti, tõusis nii traavi kui galoppi väga hästi. Täiega hea samm on tal, selline mugav, galopis oli mõnus istuda. Hüppas ka hästi, ei tahtunud mööda tõmmata ega midagi. Väga super hobune, Kristel on temaga haed tööd teinud (Y) =) !!

LATEKS !

Me Liisiga käisime siis Soomes Lateksit vaatamas.
See oli hullult lahe ettev6ttmine. Kui me koplisse läksime siis Lateks meile vastu ei tulnud, teised kolm hobust olid meie ymber. Aga me siis läksime tema juurde ja siis.... siis ta lakkus ja lätsutas ja 'naeratas' ja nyhkis ja tegi k6ike mida ta oskas -ta tundis meid Vist ära =). Samal 6htul pakuti meile s6itmise v6imalust ka. Mis me siis ikka vastasime? JAAAAAAAAAAAAAAAAA ! Kui me riided olime ära vahetuanud tulime tagasi ja Lateksile oli juba sadul selga pandud. Riiete vahetamise ajal oli meiega kaks hiiglaslikku suurt hundikoera moodi asja kes siis piinasid meid seal. Igatahes Liis s6itis esimesena ja me suht kolm korda vist vahetasime. Aga ta oli nagu megaa hea. Niiiii ilusti ja kergelt tuli ratsmesse ja tagakeha liikus ilusti. Galoppi läks kohe ilusasti sammust ja peaaegu seismisest. Hästi super-hyper tubli!
Teisel päeval tegime me temast palju pilte(mina tegin onju)
Ja siis.. seekord oli ta palju..emm... jh.. igahtahea ta ei liikunud nii nagu ennem. Ma ei saanud teda ratsmesse, ei saanud galoppi... ja ... ei saanud tagasi! Aga siiski oli tore.
Pärast läks Liis temaga veel metsavahele jalutama ja tegi p6llu peal galoppi otse minu poole !jeeeeeeei
Kolmandal päeval läksime ilma sadulata sõitma. Alguses sõitis Liis ja pärast mina. Alguses traavis oli päris ebamugav ennast seljas hoida, suht 'vähe' raputas või nii.. Isegi suutsin ennast kinni hoida ka pikendatud traavil. Galoppi tõsted olid põnevad. Ta korra tõusis ja siis tegi jälle traavi, tõusis ja traavi. Peale tõusmist oli traav küll selline, et soolikad tahtis suukaudu välja tulla. Lõpuks saime paar ringi galoppi ka tehtud. Viimane ring koosnes minu suurtest pingutustest hobust traavile tagasi saada, mis siis oli äärmiselt ebamugav. Peale suuurt rappumist jalutasime hästi hästi pikalt.
Kahjuks aga pidime peale seda üsnagi kohe sadamasse sõitma, tallis andsime talle veel palju leiba ja porgandit ja jätsime hüvasti ning siis oligi kõik läbi ;(

probleemid

Seekord läksin selga nii, et keegi hobust kinni ei hoidnud, ta isegi ei kõndinud minema. Noh tegelikult tal oli tegevust, näris posti, mis seisab keset platsi. Igatahes alguses meil läks suht sama moodi nagu eelmine kordki. Tahtis ikka keerata koguaeg kusagile ja raske oli otse minna, siis jäi lambist seisma või läks suvalt traavi. Ühe traavi mineku ma kasutasin ära, tundsin, et hobune tahab minna, nagu teised ka tegid juba traavi ja siis korraks surusin säärega ja hopp oli Bailey traavis. Ühe koha peal õppis ta ära mul seisma jäämise, iga kord, kasvõi traavilt jäi kõmm seisma selles kohas. Mingi suht 3 ringi järjest niimoodi. Neljanda ajal ma võtsin ta ise ennem sammu ja kui hakkasime jõudma 'lemmik kohta' võtsin ta traavile ning püüdsin elavalt edasi sõita. Õnnestus! Läksime sellest kohast ja terve sirge veel otsa ilusti traavis. Järgmistel ringidel selles kohas enam erilist jama ei tulnud. Aga siis tuli platsile Coconut. Bailey nägi temas potensiaalset ohtu endale ja pakkus mulle ilusat koondatud ja kerget galoppi. Päris mitu sammu sõitsime galoppi niimoodi enne kui ma ta traavile sain, ei tahtnud sikutada ka suust teda väga. Igatahes ei loobunud Bailey mõttest, et Coconut tegelikult on väga ohtlik. Olime aga jõudnud traavis juba umbes mööda sellest kohast, kus Coco kordel oli ja mul hobune tegi all sinka-vonka- viuh ja oli hoopis ümber keeranud ennast. Väga ärritada ka ei tahtnud teda ja siis ajasin ta vastassuunas sammu, sinna ka ei tahtnud minna. Lõpuks suutsime veel pool ringi sammus käia ja lõpetasime ära. Aga kui ma maas olin ja jalutasime, siis tal oli täiesti suva teistest hobustest ja mingitest kollidest, mis minu seljasoleku ajal teda ümbritsesid.

Midagi trenni moodi

Esimene kord siis, kui ma Baileyga teistega trennis sõitsin. Alguses kordel ta oli normaalne, liikus täitsa kenasti ja Hellu võttis mu kordele, tegime väheke traavi ja mõned peatused. Siis tuli see suur hetk, kus ma pidin lahtiselt teiste seas sõitma! Ühte pidi oli üsna normaalne, läks traavile isegi ja siis jäi sammu, sain uuesti traavile, natukese aja pärast jälle sammu. Keeramised meil ka üldse välja ei tulnud ja nii juhtus, et me sattusime väga tihti 'vastassuuna vööndisse' ja seisime lihtsalt kusagil teepeal ees. Seisime-just, sest Bailey ei kavatsenud enam edasi liikuda, tema lihtsalt seisis, mingt moodi suutsime sammu minna. Aga, paar meetrit edasi meie jälle seisime. Traavist ei olnud enam juttugi. Ringa andis mulle steki, sellest polnud Baileyl eriti sooja ega külma, säära tagant puudutasin õrnalt teda sellega, läks korraks traavi, isegi 2 sammu! Sain siis tunda ka Bailey tagant ülesse löömist, kuigi eriti löömine see polnud, Ringa üritas teda tagant utsitada ja siis Bailey vehkis tema poole jalgadega. Igatahes lõpuks saime veel 3 śammu traavi ja siis lõpetasime trenni ära. See on väga nõme, kui ta ei hakkagi mul korralikult liikuma :s :s :s Ta ajab täiega vastu, et mitte ainult edasi minna, varem sellist asja pole olnud :(


(failed)

märtsi esimene kuupäev

Hästi palju lund oli...
Bailey oli kordel hästi tubli, kolliderikkas kohas(platsi servas aia ääres) ta ei kartnudki peale mõnda ringi. Hästi ilusat ümarat ringi jooksis. Ta oli hoopis teine hobune!
See kord polnudki Liisi, kes oleks saanud mind kordel hoida temaga. Seega- läksin lahtiselt Edimest korda selga talle ja tegime sammu. Ta oli muidu väga tubli, aga kui jalust sättisin ei tahtnud seista ja siis kui oli vaja kõndida siis seisis. Pööramisega oli probleeme, ta ei saa veel aru hästi kuidas ja kuhu minema peab ja mis ma tast tahan. Sirgete peal oli meil ka raskusi sirge olemisega, kurvides ja pööretel oli hobune küll ilusasti painutatud ringjooneliselt. Peatused aga tulid super hästi välja põlvede peale! Ta oli seekord ikka megatubli .. =)

22.02 Baileyga

Alguses kordel oli ta jälle suht normaalne, kui arvata välja see, et platsi peal oli täkk Elton, kes Baileyle rohkem huvi pakkus kui kordetöösse süvenemine. Ta silmad olid täiesti Eltoni küljes kinni, ainult vahtis. Kui ta platsilt lahkus, sai Bailey natuke süvenenumalt ringi liikuda. Kuigi... ikkagi jooksis ta oma kandilises maailmas, kus pole ruumi ümmargusele korderingile. Kindlasti on ka see vaja kandiliseks vormida! Varsti läksin selga ja ikka kolmnurkselt kordel, samas on korde lihtsalt lõdvalt, ta jookseb suht väikese ringi peal ja kaugemale ei suvatsegi minna, isegi kui kordet järgi anda. Traav ei olnud enam nii hea, kui eelmisel korral, suht kiskus ja vahtis ringi ja oli täiesti mõttetega mujal... mis teha, poisid peas. Aga peatused tulid lõpuks isegi natuke peatuste moodi välja.

21.02 Baileyga

Laupäeval otsustasin siis esimest korda Baileyga kordel traavi teha.
Alguses ta käitus väga ilusti kordel, kui mitte arvestada seda, et ta maailm on natuke kandiline, aga vähemalt ei kihutanud galoppi ja ei teinud muid selliseid toredaid asju. Seekord võttis Liis kordepiitsa kätte, et Baily ometigi korralikult ringi käiks. See mõjus, lihtsalt piitsa käes hoidmine tegi imet, Bailey käisgi oma kõverat korderingi. jeee! Esimene traav oli super mõnuus! Ta liikus hästi pehmelt ja väga hea oli kergendada, lihtsalt nii hea hobune. Traavilt sammule jäämisega polnud üldse probleeme, aga seisma jäämine oli omaette küsimus.
Aga seisma ta jäi, muidu ma ju ei kirjutaks seda juttu siin :)

Pühapäeval Bailey'ga

Ta oli hästi tubli, kui valmis panin! Alguses kordel ka jooksis hästi, ei teinud galoppi ja oli hästi normaalne. Siis aga tuli hetk, kui ma pidin selga minema. Esimene kord läksin nagu alati kõhuli ja tegime käekõrval sammu. Kõik oli veel hästi, aga siis ma istusin talle selga ja üritasime minna kordele. Muidugi oli kõrval koplis märadel vaja hakata ringi jooksma. Bailey ka kohe, et oh teised jooksevad, mina kaa ! Ma tulin ruttu ta seljast maha, et ta ei hakkaks jooksma ja siis viskab mu maha. Kui märad olid maha rahunenud, siis läksin selga ja mida ma näen- ruunad jooksevad ringi ! Ma jälle hobuse seljast maas. Otsustasime teises kohas kordet teha. Tegin seal alguses ette ka kordet, sest ta kartis tünne ja vahtis seal väga palju ringi. Natuke kordet tehtud vaatasin, et aga ruunad on ka maha rahunenud, et läheks vanasse kohta tagasi, jõudsin selga ja jällle tegid ruunad küünlaid ja jooksid, aga kuna seekord veits vähem kui enne otsustasin, et teeme nüüd siis oma korde ära ja asjaga ühel pool. Olime juba ilusti kordel sammus. Kuigi ta üritas kõigest väest mitte kordel käia, vaid Liiisile selga ronida ja mida iganes muud teha. Järsku lasi keegi aga Rexi õue. Muidugi see läks hobused koplis haukuma ja viimased panid galopiga meist mööda. Mina jälle murdosa sekundi jooksum maas. Nii kiiresti pole ma veel hobuse seljast vist maha tulndu. Igatahes õnneks Bailey suhtus isegi asjasse üsnagi rahulikult. Peale seda siis jälle mina hobuse selga. Seekord maha tulek nii kiiresti ei tulnudki, vaid saime ikka korralikumalt sammu teha. Juba natuke reageeris säärele, astus edasi. Seisma jäämisega ei saa üldse arvestada, seda ta veel ei oska.

Laser

See oli esimene kord, kui ma Laseriga hüppasin ja kohe võistlustel. Hobune liikus täitsa hästi, isegi liigagi hästi, tahtis traavist galoppi kohe minna. Hüpe on sellel loomal võimas, nagu lennuk läheb üle takistuse ja siis pukitab.
Aga hoopis lugu on see, kuidas me võistlustele jõudsime. Hommikul hakkasime teda treikusse panema, õues oli veel pime ja umbes tunni pärast vist panime teda ikka peale ja väljas oli täiesti valge. Ta lihtsalt keeldus treilerisse minemast. Kui teine hobune oli sees, siis ka ei läinud alguses, pika tirimise -tõmbamise peale saime ta sisse.
Võistlus läks põõsasse number 985693!

Pilk

Trenni algus läks isegi oodatust paremini. Hobune kuulas üpris kenasti kõiki märguandeid. Trenni keskel tulid probleemid rajal püsimisega, lihtsalt hobune võttis kätte ja pööras rajalt ära. Mida aeg edasi seda hullemaks asi läks. Päris viimase traavi ajal ei tahtnud ta enam sammugi minna. Surusin säärega ja siis oli aamen. Pauhh lõi ühe jalaga tagant ülesse. Surusin veel säärega, astus tahapoole ja vehkis tagumikuga. Surusin veel ja lõi jälle ühe jalaga taha. Tükk aega sedasi. Tuli Ringa, utsitas Pilku tagant, saime paar sammu teha ja jälle otsast peale.
Niikaua jamasime, kui hobune läks närvi ja kergitas esimest poolt ka maast lahti. Aga sellega siis asi veel ei lõppenud. Ta seisis seljaga Ringa poole, ja tegi midagi vääga imelikku. Mina isiklikult nägin ainult kuidas hobuse pea ilmus vasakule küljele ja siis käis nagu karussell ja järsku olime näoga Ringa poole. Üllatus, üllatus- martingal oli katki!
Peale selle harrastas Pilk koolisõitu, hispaania sammu. Astus päris tükk aega mõlema esijalaga hästi kõrgele, niiet ma olin võimeline ta kapjugi nägema, pindedest rääkimata.

Pühapäev

Bailey oli väga väga energiat täis.
Kui ma tal sadulavööd kinni tõmbasin lõi ta mind jälle tagumise jalaga. Aga need on tal ju alati ringi lennanud, kui vaja pole.
Alguses tahtsin talle teha kordet "valet pidi" ,sest ta sedapidi tahab koguaeg ringi keerata ja ei jookse üldse hästi. Aga loomulikult oli vaja märadel koplis jooksma hakata ja ega siis Bailey ka ei saa rahulikuks jääda. Viskas siis saba püsti ja pae kuklasse ning tõstis uhkelt traavi. Mina rääkigu omal hääl ära aga loom sammu ei jää. Ja siis käis tal peas mingi 'krõks' ja ta vehkis tagant ülesse ja pani galoppi, õnneks suht korderingis ja ei kiskunud ära. Ja ta väike nurjatu keeras end kordel ringi, niimoodi kaks korda järjest. Kui ma olin ta mitmendat korda ümber keeranud siis tegin temaga hästi lühikese korde otsas sammu ja keerasin ta ise ringi.
No siis oli kõik. Niipea kui sain ta kordele pani tagant ülesse ja galopis minema. Vahpeal kukkus juba tagumiku peale pikali, aga aeglasemaks ei jäänud. Terve see aeg puristas ja tegi koledat häält.
Mina hulluke muidugi läksin talle veel selllel päeval selga !
Selleks ajaks oli ta enam-vähem maha ka rahunenud, aga ma läksin talle alles kolmandat või neljandat korda selga istuma. Kõhuli olen käinud juba päris palju ja sammu ka teinud. Liis hoidis teda kinni, alguses tegime käekõrval sammu, siis üritasin kordel sammu proovida. Eelmisel päeval ma olin saanud temaga juba kordel sammu teha suht. Aga seekord otsustas hobune, et tema ei kõnni kordel, kindlasti mitte! Ei olnud üldse tore! Liis üritas tavaliste võtetega("koordeeeee!!! sammmuuuuuuu !!!" ) teda kõndima saada korde ringile, aga muud ta ei teinud kui lihtsalt kõndis liisile enam-vähem otsa. Mitu ringi tegime niimoodi, et Bailey nina Liisi taskus.