Pühapäeval Bailey'ga

Ta oli hästi tubli, kui valmis panin! Alguses kordel ka jooksis hästi, ei teinud galoppi ja oli hästi normaalne. Siis aga tuli hetk, kui ma pidin selga minema. Esimene kord läksin nagu alati kõhuli ja tegime käekõrval sammu. Kõik oli veel hästi, aga siis ma istusin talle selga ja üritasime minna kordele. Muidugi oli kõrval koplis märadel vaja hakata ringi jooksma. Bailey ka kohe, et oh teised jooksevad, mina kaa ! Ma tulin ruttu ta seljast maha, et ta ei hakkaks jooksma ja siis viskab mu maha. Kui märad olid maha rahunenud, siis läksin selga ja mida ma näen- ruunad jooksevad ringi ! Ma jälle hobuse seljast maas. Otsustasime teises kohas kordet teha. Tegin seal alguses ette ka kordet, sest ta kartis tünne ja vahtis seal väga palju ringi. Natuke kordet tehtud vaatasin, et aga ruunad on ka maha rahunenud, et läheks vanasse kohta tagasi, jõudsin selga ja jällle tegid ruunad küünlaid ja jooksid, aga kuna seekord veits vähem kui enne otsustasin, et teeme nüüd siis oma korde ära ja asjaga ühel pool. Olime juba ilusti kordel sammus. Kuigi ta üritas kõigest väest mitte kordel käia, vaid Liiisile selga ronida ja mida iganes muud teha. Järsku lasi keegi aga Rexi õue. Muidugi see läks hobused koplis haukuma ja viimased panid galopiga meist mööda. Mina jälle murdosa sekundi jooksum maas. Nii kiiresti pole ma veel hobuse seljast vist maha tulndu. Igatahes õnneks Bailey suhtus isegi asjasse üsnagi rahulikult. Peale seda siis jälle mina hobuse selga. Seekord maha tulek nii kiiresti ei tulnudki, vaid saime ikka korralikumalt sammu teha. Juba natuke reageeris säärele, astus edasi. Seisma jäämisega ei saa üldse arvestada, seda ta veel ei oska.