Trenni algus läks isegi oodatust paremini. Hobune kuulas üpris kenasti kõiki märguandeid. Trenni keskel tulid probleemid rajal püsimisega, lihtsalt hobune võttis kätte ja pööras rajalt ära. Mida aeg edasi seda hullemaks asi läks. Päris viimase traavi ajal ei tahtnud ta enam sammugi minna. Surusin säärega ja siis oli aamen. Pauhh lõi ühe jalaga tagant ülesse. Surusin veel säärega, astus tahapoole ja vehkis tagumikuga. Surusin veel ja lõi jälle ühe jalaga taha. Tükk aega sedasi. Tuli Ringa, utsitas Pilku tagant, saime paar sammu teha ja jälle otsast peale.
Niikaua jamasime, kui hobune läks närvi ja kergitas esimest poolt ka maast lahti. Aga sellega siis asi veel ei lõppenud. Ta seisis seljaga Ringa poole, ja tegi midagi vääga imelikku. Mina isiklikult nägin ainult kuidas hobuse pea ilmus vasakule küljele ja siis käis nagu karussell ja järsku olime näoga Ringa poole. Üllatus, üllatus- martingal oli katki!
Peale selle harrastas Pilk koolisõitu, hispaania sammu. Astus päris tükk aega mõlema esijalaga hästi kõrgele, niiet ma olin võimeline ta kapjugi nägema, pindedest rääkimata.
No comments:
Post a Comment