22.02 Baileyga

Alguses kordel oli ta jälle suht normaalne, kui arvata välja see, et platsi peal oli täkk Elton, kes Baileyle rohkem huvi pakkus kui kordetöösse süvenemine. Ta silmad olid täiesti Eltoni küljes kinni, ainult vahtis. Kui ta platsilt lahkus, sai Bailey natuke süvenenumalt ringi liikuda. Kuigi... ikkagi jooksis ta oma kandilises maailmas, kus pole ruumi ümmargusele korderingile. Kindlasti on ka see vaja kandiliseks vormida! Varsti läksin selga ja ikka kolmnurkselt kordel, samas on korde lihtsalt lõdvalt, ta jookseb suht väikese ringi peal ja kaugemale ei suvatsegi minna, isegi kui kordet järgi anda. Traav ei olnud enam nii hea, kui eelmisel korral, suht kiskus ja vahtis ringi ja oli täiesti mõttetega mujal... mis teha, poisid peas. Aga peatused tulid lõpuks isegi natuke peatuste moodi välja.

21.02 Baileyga

Laupäeval otsustasin siis esimest korda Baileyga kordel traavi teha.
Alguses ta käitus väga ilusti kordel, kui mitte arvestada seda, et ta maailm on natuke kandiline, aga vähemalt ei kihutanud galoppi ja ei teinud muid selliseid toredaid asju. Seekord võttis Liis kordepiitsa kätte, et Baily ometigi korralikult ringi käiks. See mõjus, lihtsalt piitsa käes hoidmine tegi imet, Bailey käisgi oma kõverat korderingi. jeee! Esimene traav oli super mõnuus! Ta liikus hästi pehmelt ja väga hea oli kergendada, lihtsalt nii hea hobune. Traavilt sammule jäämisega polnud üldse probleeme, aga seisma jäämine oli omaette küsimus.
Aga seisma ta jäi, muidu ma ju ei kirjutaks seda juttu siin :)

Pühapäeval Bailey'ga

Ta oli hästi tubli, kui valmis panin! Alguses kordel ka jooksis hästi, ei teinud galoppi ja oli hästi normaalne. Siis aga tuli hetk, kui ma pidin selga minema. Esimene kord läksin nagu alati kõhuli ja tegime käekõrval sammu. Kõik oli veel hästi, aga siis ma istusin talle selga ja üritasime minna kordele. Muidugi oli kõrval koplis märadel vaja hakata ringi jooksma. Bailey ka kohe, et oh teised jooksevad, mina kaa ! Ma tulin ruttu ta seljast maha, et ta ei hakkaks jooksma ja siis viskab mu maha. Kui märad olid maha rahunenud, siis läksin selga ja mida ma näen- ruunad jooksevad ringi ! Ma jälle hobuse seljast maas. Otsustasime teises kohas kordet teha. Tegin seal alguses ette ka kordet, sest ta kartis tünne ja vahtis seal väga palju ringi. Natuke kordet tehtud vaatasin, et aga ruunad on ka maha rahunenud, et läheks vanasse kohta tagasi, jõudsin selga ja jällle tegid ruunad küünlaid ja jooksid, aga kuna seekord veits vähem kui enne otsustasin, et teeme nüüd siis oma korde ära ja asjaga ühel pool. Olime juba ilusti kordel sammus. Kuigi ta üritas kõigest väest mitte kordel käia, vaid Liiisile selga ronida ja mida iganes muud teha. Järsku lasi keegi aga Rexi õue. Muidugi see läks hobused koplis haukuma ja viimased panid galopiga meist mööda. Mina jälle murdosa sekundi jooksum maas. Nii kiiresti pole ma veel hobuse seljast vist maha tulndu. Igatahes õnneks Bailey suhtus isegi asjasse üsnagi rahulikult. Peale seda siis jälle mina hobuse selga. Seekord maha tulek nii kiiresti ei tulnudki, vaid saime ikka korralikumalt sammu teha. Juba natuke reageeris säärele, astus edasi. Seisma jäämisega ei saa üldse arvestada, seda ta veel ei oska.

Laser

See oli esimene kord, kui ma Laseriga hüppasin ja kohe võistlustel. Hobune liikus täitsa hästi, isegi liigagi hästi, tahtis traavist galoppi kohe minna. Hüpe on sellel loomal võimas, nagu lennuk läheb üle takistuse ja siis pukitab.
Aga hoopis lugu on see, kuidas me võistlustele jõudsime. Hommikul hakkasime teda treikusse panema, õues oli veel pime ja umbes tunni pärast vist panime teda ikka peale ja väljas oli täiesti valge. Ta lihtsalt keeldus treilerisse minemast. Kui teine hobune oli sees, siis ka ei läinud alguses, pika tirimise -tõmbamise peale saime ta sisse.
Võistlus läks põõsasse number 985693!

Pilk

Trenni algus läks isegi oodatust paremini. Hobune kuulas üpris kenasti kõiki märguandeid. Trenni keskel tulid probleemid rajal püsimisega, lihtsalt hobune võttis kätte ja pööras rajalt ära. Mida aeg edasi seda hullemaks asi läks. Päris viimase traavi ajal ei tahtnud ta enam sammugi minna. Surusin säärega ja siis oli aamen. Pauhh lõi ühe jalaga tagant ülesse. Surusin veel säärega, astus tahapoole ja vehkis tagumikuga. Surusin veel ja lõi jälle ühe jalaga taha. Tükk aega sedasi. Tuli Ringa, utsitas Pilku tagant, saime paar sammu teha ja jälle otsast peale.
Niikaua jamasime, kui hobune läks närvi ja kergitas esimest poolt ka maast lahti. Aga sellega siis asi veel ei lõppenud. Ta seisis seljaga Ringa poole, ja tegi midagi vääga imelikku. Mina isiklikult nägin ainult kuidas hobuse pea ilmus vasakule küljele ja siis käis nagu karussell ja järsku olime näoga Ringa poole. Üllatus, üllatus- martingal oli katki!
Peale selle harrastas Pilk koolisõitu, hispaania sammu. Astus päris tükk aega mõlema esijalaga hästi kõrgele, niiet ma olin võimeline ta kapjugi nägema, pindedest rääkimata.

Pühapäev

Bailey oli väga väga energiat täis.
Kui ma tal sadulavööd kinni tõmbasin lõi ta mind jälle tagumise jalaga. Aga need on tal ju alati ringi lennanud, kui vaja pole.
Alguses tahtsin talle teha kordet "valet pidi" ,sest ta sedapidi tahab koguaeg ringi keerata ja ei jookse üldse hästi. Aga loomulikult oli vaja märadel koplis jooksma hakata ja ega siis Bailey ka ei saa rahulikuks jääda. Viskas siis saba püsti ja pae kuklasse ning tõstis uhkelt traavi. Mina rääkigu omal hääl ära aga loom sammu ei jää. Ja siis käis tal peas mingi 'krõks' ja ta vehkis tagant ülesse ja pani galoppi, õnneks suht korderingis ja ei kiskunud ära. Ja ta väike nurjatu keeras end kordel ringi, niimoodi kaks korda järjest. Kui ma olin ta mitmendat korda ümber keeranud siis tegin temaga hästi lühikese korde otsas sammu ja keerasin ta ise ringi.
No siis oli kõik. Niipea kui sain ta kordele pani tagant ülesse ja galopis minema. Vahpeal kukkus juba tagumiku peale pikali, aga aeglasemaks ei jäänud. Terve see aeg puristas ja tegi koledat häält.
Mina hulluke muidugi läksin talle veel selllel päeval selga !
Selleks ajaks oli ta enam-vähem maha ka rahunenud, aga ma läksin talle alles kolmandat või neljandat korda selga istuma. Kõhuli olen käinud juba päris palju ja sammu ka teinud. Liis hoidis teda kinni, alguses tegime käekõrval sammu, siis üritasin kordel sammu proovida. Eelmisel päeval ma olin saanud temaga juba kordel sammu teha suht. Aga seekord otsustas hobune, et tema ei kõnni kordel, kindlasti mitte! Ei olnud üldse tore! Liis üritas tavaliste võtetega("koordeeeee!!! sammmuuuuuuu !!!" ) teda kõndima saada korde ringile, aga muud ta ei teinud kui lihtsalt kõndis liisile enam-vähem otsa. Mitu ringi tegime niimoodi, et Bailey nina Liisi taskus.